Soovid osta kasutatud windsurfi varustust? Ehk millele pöörata tähelepanu oma ostu-müügitehingute juures.

„Windsurf Magazin“
Tõlkinud: Andres Barabanov

Soov osta lisavarustust on parim viis oma surfientusiasmi toetamiseks! Ja kasutatud varustuse soetamine on vast parim viis raha kokku hoida. Kuid kuidas seda hinnata, kas pakutav kaup ka seda väärtust omab? Millele võiks pöörata siis tähelepanu kasutatud laua või purje ostmisel? On olemas million soovitust selle kohta, mida tuleks arvesse võtta kasvõi kasutatud auto ostmisel ja tegelikult on ka paljud neist põhitõdedest rakendatavad ka windsurfis. Õnneks on kasutatud surfikama müüjaid tunduvalt vähem, kui auto müüjaid ja risk „alt minna“ seega väiksem.  Kuid siiski, „Tark ei torma!“.

++Üldine kontseptsioon.
Kasulik „soeatmine“ on ainult sel juhul kasulik, kui sa hakkad seda ka kasutama, seepärast osta ikka seda, mis vastab sinu nõudmistele. N: Kas see 70-liitrine laud, naeruväärse raha eest, on sulle ikka hädavajalik pöörete õppimiseks? Või näiteks, kas sellist lauda on mõttekas osta, kui sul on juba 68 liitrine. Ja näiteks kasvõi seepärast on üldse mõtet osta wave-lauda, kui 99% oma sõitupäevadest sa viibid järvel? Ehk teiste sõnadega, esita endale küsimus: „Vastab see ostuobjekt üldse sinu oskustele, sinu ülejäänud komplektile ja traditsioonilistele sõidukohtadele?“.
Püüa ausalt vastata nendele küsimustele ja toetudes kainele arvestusele langeta oma otsuseid.
Varustuse vanemate mudelite ostu puhul, olgugi suurepärases seisus, tasub arvesse võtta ka seda, et nende tööomadused erinevad juba suhteliselt sellest „kamast“, mida pakutakse turul tänapäeval. Kui vanema lauakuju ja kandid ei pruugi väga kardinaalselt erineda tänapäeva „laevukestest“, siis vana puri võib juba reaalselt kehvem olla kaasaegsest. Ja mitte ainult disaini osas, vaid ka vastupidavuses ja kvaliteedis – materjalid venivad ajapikku,õmblused muutuvad rabedaks ja jooksevad laiali, UV kahjustab purjekilet.

++ Lauad – millele pöörata tähelepanu.
Jala-aasad: Need on üks lihtsamaid näitajaid, mil moel on kasutatud lauda. Kui aasad on heas seisus, võib arvestada laua „väiksema läbisõiduga“(juhul kui on ikka tegemist originaal-aasadega, mida võib ka vabalt soetada vahepeal!) Sellegipoolest, kui aasad on juba räbalad, tuleb need ilmselt välja vahetada ja see tähendab sulle juba lisakulu.
Karestuseta lauatekk: Kulunud karestuse laual võid reeglina kanda juba lisakuludesse.
Uim: Kui laud on müügis koos uimega, siis oleks loogiline oletada, et see kuulub juba lauahinna sisse. Kuid kui uim on juba kahjustatud, tuleb see tõenäoliselt sul ka vahetada. Jällegi lisakulu.
Sverdikaev: Sverdiga laudadel on sverdikaevu põhjapoolsel osal servades kaks plastikriba. Nende ribade puudumine või halb seisund mõjutavad negatiivselt laua libisemis- ja glisseerimisomadusi. Neid vahetada pole sugugi lihtne ülesanne. Kindlasti ka tasub kontrollida, kui hea on sverdi liikuvus kaevus.
Lauanina e. vöör: „Hea seisund“ tähendab seda, et laua nina on  kõva(ta ei tohiks läbi painduda peale vajutamisel), jäik (ta peaks olema liikumatu kogu ülejäänud korpuse suhtes) ja veekindel (ülevaatlik kontroll läbistavate kahjustuste osas). Lauanina kahjustused on enamasti esilekutsustud „kaltapultidega“ või väärate manöövritega madalas vees. Väiksemad praod – tavaline nähtus, kuid iga parandamata või halvasti parandatud vigastus peaks tegema su ettevaatlikuks.
Tõsisemast vigastusest  võib tunnistust anda näiteks mõra tekil, mis jookseb laua küljelt risti teise küljeni,lauaninast vähe all pool. Tihtipeale tekivad sedalaadi mõrad ka laua põhjapoolsel osal, mis räägib väga tugevast „katapulteerumisest“. Ja sellisel juhul võib kindlalt väita, et on kahjustunud südamikuna sisaldava penoplasti(EPS) terviklikkus. Kontrolli, ega lauanina ei liigu üles-alla. Kuid kvaliteetselt parandatud
mõrad ja kahjustused ei mõjuta laua tööomadusi ja nende pärast ei maksa eriti muretseda.
Lauatekk: Tekk tuleb samuti kontrollida üleni, sõrmedega peale surudes ja veenduda, et lauatekk on kõva. Pehmemad kohad võivad anda tunnistust delaminatsioonist. St. kihtide lahti tulemist südamiku ümbert, aga sedalaadi kahjustuse saab likvideerida vaid kapitaalse remondi tulemusena. Pöörake ka tähelepanu esimeste ja tagumiste jala-aasade vahelisele alale – just see koht omab enam kalduvust läbimuljumistele hüpete ajal.
Väiksemad muljumisjäljed või lohud tekil, võivad olla tekitatud trapetsikonksuga, mis on suht tavaline nähtus ja laua terviklikkusele erilist kahju ei kujuta, seega nende parandamine võib jääda kõige viimaseks tegevuseks.
Soovitav oleks kontrollida vanemate laudade puhul ka rõhukruvi-tihendi seisukorda, kui see on muutunud soolast ja pidevast surutusest õhukeseks ja rabedaks, võib teinekord selle vahelt sisse imbunud niiskus olla tülikas „lisaboonus“.
Lauapõhi: Põhi on kriitiline osa, eriti just  tööomaduste osas, kusjuures osa mis on tegelikult kõige hapram erinevalt tekist. Seepärast nõuab põhi erilist tähelepanu ja inspektsiooni. Mõrad, parandustäited ja eelnevalt lapitud suuremad jäljed, põiki üle lauapõhja, räägivad tihtipeale juba ka penoplastist südamiku kahjustusest, mis tõsiselt võib nõrgestada laua üldist konstruktsiooni. Soovitavalt oleks sellist lauda põhimõtteliselt mitte soetada või vähemalt konsulteerida asjatundjatega, kes oskaksid täpsemalt öelda selle kahjustuse iseloomust või remondi võimalikkusest.
Pööra veel tähelepanu kriimustustele ja väiksematele vigastustele, mis ei kujuta küll suuremat ohtu, kuid need peaksid siiski parandatud olema. Vastasel juhul nõua allahindlust.

++Purjed – millele pöörata tähelepanu.

Purjekile: Erinevalt laudadest, mis võivad piisava hoolduse tagamisel sind teenida suhteliselt kaua, siis purjed saavad kannatada rohkem tihedamast ekspluatatsioonist. Põhjus: kile, millest koosneb 80% purjest, saab olema kahjustatud UV-st (ultraviolett-kiirgus). Piisab jätta puri pikemaks ajaks päikese kätte ja ta põhimõtteliselt laguneb koost tükkhaaval, kui te kavatsete ta taas üles rigada. Sellises staadiumis on ainult kaks alternatiivi – kas vahetada kogu kile-osa või visata ta prügikasti. Pidage meeles: et siin pole oluline, kui mitu aastat vana on puri,vaid kui mitu tundi ta on olnud päikese käes. Puri, mille kile on udune, läbipaistmatu, jäik ja „krõbiseb“ valjult nagu plekk on ilmselgelt oma aja äraelanud.
Kleepekad: Kõikvõimalikud sponsorite ja mitte-sponsorite kleepekad purjedel – on tihtipeale hea võimalus parandada kärisenud või läbistatud kohta purjekiles. Eemaldada kleepekaid, isegi tervelt purjelt, on paras peavalu. Kui läbipaistamatu kleepekas katab kile purje mõlemalt poolt, tuleks hoolikalt läbikobada see koht sõrmedega, et kleepeka all ei juhtuks olema rebendit.
Mastitasku: Mastitasku rebendid tekivad suhteliselt tihti, eeskätt kanga kulumisest või masti purunemisest, sageli juhtub see isegi hooletust transpordist veekogu äärde või kokkupuutest teravate kividega. Kuid purje efektiivsust see eriti ei mõjuta, tuleb lihtsalt olla tähelepanelik purje rigamisel ja jälgida, et ei rebiks veelgi rohkem taskut mastitopiga. Siis vajaks puri juba „kirurgilist vahelesekkumist“ purjemeistri poolt.

Purjeliistud: Liistud saab lihtsamal moel läbi kobada või neid kergelt painutades, et veenduda nende terviklikkuses. Latid kipuvad purunema enamaltjaolt siis, kui üks ots tungib kuhugi kõvemasse pinda ja teiselt poolt avaldatakse veel lisasurvet. Lisaks veenduge, et purjeliistude pingutid e. trimmerid oleksid funktsioneeruvad ja keermed poleks meresoolast kinni kiilunud.
Teised elemendid: Soovitav oleks kontrollida ka purjehalsil (outhole) asetsevat kinnitusrõngast, mis vahest kipub purjest välja rebenema. Kontrollige ka vario-top`i
seisukorda ja selle rihma.

Comments are closed.