„Soodest“ Hoo`kipale. Algaja lainesõitja ABC; 1.osa

Wave-sailing on tänu täiustunud varustusele ja üldisele arengule, meelitab oma võrku üha rohkem sportlasi. Kas ka sul õnnestub? Enamaltjaolt- see sõltub geneetikast:)) Mõned inimesed ei saa ja ei saagi tundma end komfortselt nendes tingimustes. Teistele jällegi- on see vaid soovi küsimus, mis kinnitatakse endas läbi tahtejõu ja sihikindluse.

Tehkem siis kaasa ehk kujuteldav reis soodest, kuni kõikidele lainetele avatud hawaii saarekeseni, läbides teekonna klassikalisest freeraiderist, kuni wave-sailorin

Vaevalt leidub mõni surfar, kes ei teaks Hoo`kipat – kohakest Maui saare põhjarannikul, mis avastati purjelaudurite poolt kaheksakümnendatel. Ja sellest ajast peale loetakse seda kohta juskui „hall of fame“ purjelaudurite seas. Koht, kus võib sooritada kõige uskumatumaid trikke ja panna oma oskused kõige kompromissitumal moel proovile… Koht,kus vähimadki probleemid ja patud sinu sõidutehnikas saavad kohe oma hinnangu suhteliselt kriitiliselt seltskonnalt… Koht, kui sa juhtudki lainesse sisse kukkuma, siis juba väga konkreetselt.
Võimalik, et Hoo`kipa pole just kõige ekstreemsem koht planeedil, kuid ta on sellele lähedal. Lained pole mitte lihtsalt suht suured, mis tekivad sügavast, avatud ookeanist, nad liiguvad väga kiiresti ja kätkevad endas uskumatut energiat. Tuul – enamaltjaolt väga puhanguline. Lained murduvad ja rulluvad raskelt vastu korallriffi. Kallas – kitsas liivariba kivisel rannikul.
Minnes vette siin esmakordselt, sa värised selle koha müstilisusest ja karmist reputatsioonist. Kaks aastakümmet lõputuid videosid, filme ja ajakirjafotosid on surmkindlalt talletanud Hoo`kipa sinu teadvusse. Legendid Hoo`kipast ei kao meie suust. Jah, just siin Richi Meiers sai „ära söödud“ laine poolt, mis oli kolm korda kõrgem masti pikkusest Aloha Classic 88 võistluse ajal. Aga vot nendel kajudel, vasakul pool, sinna on jäetud lugematul hulgal oma laudu, purjeid, maste, oma nahka ja enesearmastust praktiliselt kõigilt legendaarsetelt purjelauduritelt. Arvad, et sul on mingeidki šansse? Kuigi…, iga aastaga aina rohkem ja rohkem „mitte professionaalseid“ sõitjaid üle maailma tulevad Hoo`kipale sõitma. Nad võivad võtta pausi, kui lained lähevad liiga suureks, kuid ülejäänud ajast on nad vees, kukuvad, traumeerivad endid, kuid üldiselt suudavad ikka sõita.Wave-sailing on tänu täiustunud varustusele ja üldisele arengule, meelitab oma võrku üha rohkem sportlasi.

Kas ka sul õnnestub? Enamaltjaolt- see sõltub geneetikast:)) Mõned inimesed ei saa ja ei saagi tundma end komfortselt nendes tingimustes. Teistele jällegi- on see vaid soovi küsimus,mis kinnitatakse endas läbi tahtejõu ja sihikindluse.
Tehkem siis kaasa ehk kujuteldav reis soodest, kuni kõikidele lainetele avatud Hawaii saarekeseni, läbides teekonna klassikalisest freeraiderist, kuni wave-sailorini.

Samm sammult.

Mitte keegi pole tõusnud Everesti tippu vaid ühe käiguga. Möödub mitmeid nädalaid, mille käigus tõustakse laagrist laagrini, sa kohaned ümbritseva keskkonnaga ja muutud vähem lõõtsutavaks hapniku vaegusest. Sama on ka Hoo`kipaga. Sattudes sinna kohe, otse „soo“ pealt, te suure tõenäosusega saate olema moraalselt, füüsiliselt ja tehniliselt lömastatud. Liikudes jällegi selleni samm sammult, te peagi märkate,kui palju te olete juba suutnud läbida…
Kõige alguseks,te võiksite endale teadvustada,mida üldse tähendab olla wave-sailor.
Ka Windsurfis, juba varasemas staadiumis oleneb kõik tehnikast. Sa ei saa liikuda edasi, kui ei mõista veojõu kontrolli põhimõtet, juhtimist jne. Kuid lainte reaalne maailm nõuab teistsuguseid, mitte nii ilmseid oskusi. Millest siis erineb meist professionaalne wave-sailor?
++Kogemused ja oskused.
Head wave-sõitjad on piisavalt kogenud. Väga suur praktika ja võimalik, et eriline taju annab
neile võime tunnetada jalgade ja käte asendeid, et tasakaalustada laud ja taglas kõige ebastabiilsemates tingimustes. Hüpped lainelt 8 meerti kõrgusele, liikumine keevalises vees, carving laine rinnatisel jpm-, kõik see nõuab teatud füüsilisi oskusi.
++Tehnika.
Tehnika ja kogemused on erinevad asjad. Wave-sailor peab valdama head tehnikat. Võib olla kogenud sportlane, heade oskustega, kuid halva tehnikaga. Tehnika- see on teatud järjepidev hulk liigutusi, saavutamaks võimalikult effektiivne tulemus. Näiteks nagu , tagumise käe liikumine poomil, ette ja taha, sel ajal kui te liigute lainel. Ka jalgade asendid jalaaasades, kui te sooritate bottom turni`i , keha asend cut backi tehes. Ka see, kuidas töötate purjega pumpingu ajal ja kui kiirelt teete veestardi peale kukkumist.
++Füüsiline ettevalmistus.
Huvitav, palju kulutab kaloreid tavaline kinni ja lahti haakimine trapetsist, tuulega 6 balli?
Ma nägin kord Hoo`kipal sõitmas uskumatult tugevat noormeest, kes roomas välja kaldale 10-minuti pärast, hingates seejures raskemalt kui 70-aastane vanamees, kes on äsja roninud jala Eiffeli torni. Ei vaidle vastu, 50% tema jõust panid nahka närvid. Kuid nii või teisiti,võivad wavesailingu ajal juhtuda igasugused asjad, mis nõuavad teilt palju rohkem füüsilist ettevalmistust.
Te sõidate väikse lauaga ja väikse purjega. Te ei saa loota suure litraazi ja uime peale ning oodata, et laud läheb glissi iseenesest. Te peate pumpama ja tunnetama tuule puhanguid.
Te veedate väga vähe aega trapetsis. Liikudes välja, te peate tihtipeale pumpama, jällegi haagite lahti trapetsist. Liikudes lainel, te igaljuhul pole trapetsis. Hüpete ajal, tehes loope ja muid vigureid, te jällegi pole trapetsis ja lisaks pingutate tugevalt kõhu- ja seljalihaseid.
Te peaksite oskama ujuda nagu delfiin. Wave-sailing – see on omamoodi minitriatlon. Kui juhtute kukkuma laine tagumisel pool, tuleb teil suure tõenäosusega ujuda kiirelt 80-90 meetrit, et saada kätte oma kama. See ujumisstiil sarnaneb miskit sukeldumise ja bodyboardingu vahepealsele. Seejärel, kui te olete oma kola kätte saanud, teie süda lööb üle 180 löögi minutis ja on kohe-kohe valmis rinnust välja hüppama, peate koheselt välja tõmbama uppunud purje, tegema veestardi enne, kui järgmine laine määrib teid laiali vastu kive. See töö pole mitte nõrkadele.

++Psüholoogia.
Wave-sailor suhtub ilma hirmuta, kuid austusega ümbritsevasse keskkonda ja tingimustesse.
Tuul ja lained erutavad teda, saades neist vajaliku adrenaliini, kuid ta ei karda neid. Hirm iseenesest tekib lihtsalt teadmatusest, muretsedes teadmatusest eesoleva pärast. Aeg-ajalt, kui wave-sailor tõuseb enda jaoks uuele tasemele, näiteks esmakordselt teeb sõitu „Jaws“`is, või sooritab esmakordselt double forwardit, ta kardab. Kuid lähenedes millelegi „uuele“ samm-sammult, teadmatus muutub teadlikkuseks ja hirm kaob.

++Teadmised ja tähelepanuvõime.
„Meie“ keskstatistiline hea lainesõitja täiesti kindlalt oskab vaadelda ja teha järeldusi. Eriti puudutab see uusi sõidukohti. Kuid isegi nendes kohtades, kus sõidetakse palju ja tihti, võite seal pea alati näha surfareid, kes jälgivad merd minutite-ja isegi tundide viisi…Nad koostavad isiklikku ülevaadet toimuvast ja tingimustest, ja nad teavad täpselt, mida nimelt tuleb jälgida seal, merel.Nad uurivad, kus lained saavutavad maksimaalse kõrguse, kuidas laine hakkab kokku kukkuma, kuhu poole saab toimuma nn. laine „naha koorumine“, kus ta jaguneb osadeks. Selleks jalutatakse isegi mööda kallast ja vahel tehakse endale orientiirmärke kaldale või nähtavamale kohale, et olles merel paremini orjenteeruda, kus saab olema õige laine ründe koht , karide oht, jms. Kahtlemata määratakse ka eelnevalt tuule suund, mis määrab ära sõidustiili ja eelistatumad tehnilised elemendid. Vaadatakse välja ka koht, kus oleks võimalik vette minna võimalikult ohutult ja kuhu ujuda, kui „midagi“ peaks juhtuma. Sedalaadi uuringud võimaldavad formuleerida peamise strateegia.

++Taktika.
Tingimuste uuringute tulemusena töödatakse välja sõidutaktika. Taktikaliste võtete juurde võiks siis kuuluda näiteks stardiaja valik, lainte settide valik sõitmiseks, kasvõi isegi valik konkreetse-laine-koha sõitmiseks või lainetipu ründamiseks. Hea wave-sailor võtab vastu silmapilkselt hea taktikalise otsuse.
++Varustus.
„Meie“ suurepärasele lainesõitjale, tema laud ja taglas on sama olulised ja individuaalsed, nagu F1-piloodile tema kokpit ja istme kuju, või nagu moosekandile tema viiul. Ta seadistab oma laua jala-aasade suurused ja asetused läbi proovide ja vigade, kuni ta seisab nendes nagu oma vanades armsates saabastes. Võrreldes freeride sõidustiiliga on see täiesti teine filosoofia. Seal sa seadistad laua komfortseks liikumiseks mööda sirget, kuid siin pool sa seadistad oma laua võimalikult kontrollitavaks lainel ja õhus. Lainelaud seadistatakse lainesõiduks, üldsegi mitte vajalik tundmaks end sellel komfortselt mööda pikemat sirget triipu. Freeraideril on sellega tihti väga raske harjuda.
Hea sportlane suudab wave-lauaga sõita kiiresti, vaatamata seadistusele. Võtmesõnaks on siin-usk! Eksperimenteerimine lauaga annab sportlasele usu oma lauasse ja uimesse, seepärast, et kui ta tuiskab pöördesse, siis teeb ta seda sajaprotsendilise kindlusega, sest ta teab, et kant peab vees ja uim ei vea alt. Kui sa kasvõi sekundikski lööd araks või kahtled, et laud vääratab või vajub spinn-out`i, siis piltlikult väljendades, sa „lased gaasi maha“(kiiks seisneb selles, et see ongi otsene põhjus ebaeduks!).
Peale selle, varustuse valik konkreetsete tingimuste jaoks on samuti keeruline. Kas laua maht ja purje suurus on piisavad, et läbida lainte murdumistsoon ja kas osutuvad nad piisavateks lainel sõitmiseks? Tuulesuund, lainekõrgus, laine enda pealmise pinna seisund, kõik nad mõjutavad varustuse või seadistuse valikut. Nii-et see ongi omaette paras kunst.

Teel tippu.
Küsige suvaliselt profilt: „Kuidas jõuda edasi wavesailingus?“ Ja ta vastab teile midagi sarnast: „Sa pead minema vette ja paar korda end lainerullis korralikult kokku korjama!“. Kõlab jäigalt, kuid selles on oma osa tõde. Iga nn. „koristus“, iga kama kaotus õpetab meid mitte sattuma analoogilisse olukorda. Mida rohkem on meil kogemusi, nii häid kui halbu, seda rohkem šansse on, et kriitilises situatsioonis te intuitiivselt teete õigeid otsuseid.

Ei maksa sellegipoolest, pea laiali tormata lahingusse. Te võite esmakordselt minna sisse Hoo`kipal ja sattuda murdumistsooni ilma tuuleta, või uhutakse teid minema esimese suure lainega, mille järel avastate end kividelt… mida te siis õppisite? Seda, et mastid on kerged purunema, et kaljud on kõvad ja teravad? Sa kindlasti teadsid seda ka varem. Mõtlematult vette minnes, meeletutes tingimustes, sa riskid end leides olema kaldal, ilma oma varustuseta, verest nõretavana ja korralikult räsitud egoga. Ja lõppude lõpuks otsustad tegeleda millegi ohutumaga, nagu näiteks base-jumpinguga.
Windsurfis ei looda täpseid plaane ja täpseid soovitusi, sest ka loodus ise on ju pidevalt muutuv igas hetkes meie ümber. Kuid kui te siiski soovite leida võimalikult valutum teekond tippu, siis võite kasutada järgnevaid seitset „kontroll punkti“.

++1.Asudes „mitte turvatsoonis“.
Nagu ka akvaariumikalake, kes ei suuda kasvada suuremaks, kui akvaarium ise, nii ka paljud purjelaudurid pidurduvad arengus sellepärast,…et neil pole seda vaja. Vajadus –on leiutamise ema! Kui sportlane sõidab kogu aeg siledal, soojal veel, mis ulatub puusadeni, siis milleks talle raisata aega manöövrite peale, mida tal kunagi vaja ei lähe? Pole vajadust veestardi järgi. Raskelt õpitava ja keeruka caring jibe asmel eelistatakse sõita vastaskaldani, et siis teha kaldastart. Need ongi harjumuspärased oskused, nn „turvatsoon“.

-Vette minek: Kui on kaldal on murdlaine, siis te olete selle potentsiaalne ohver kohe sellest hetkest, kui te astusite veepiirile. Te peate õppima oma kamade vette toimetamist selliselt, et saate hoida neid kõrgel vee kohal, mis omakorda võimaldab teil minna sügavamale vette, et teha start laine tagala-poolsest osast.

-Kaldastart:
Start murdlainte tsoonis – see on kui sprindijooks. Sinu sekundeid loetakse hetkest, mil astusite vette, mida kiiremine te suudate läbida murdumistsooni, seda suuremad on teie šansid sõita laintel. See eeldab kaldastarti justkui jooksupealt,kui sa hüppad juba liikuvale lauale.
- Veestart:
Kui olete otsustanud tegeleda wavesailinguga, siis te eeldatavasti oskate teha veestarti. „Kuid kui hea sa selles siiski oled?“ Hoo`kipal, kus vahe eduka stardi ja seejärel pika teekonna kaljudele, määratakse teinekord sekundilise vahega. Heal lainesõitjal kulub mitte rohkem, kui 5 sekundit veestardiks, olenemata mis pidi asub puri või kui sügavale see on uppunud. Te peate õppima purje veest kätte saama ilma, et kasutate selleks laua serva või muid aeganõudvaid võtteid. Paljud juhtuvad olema rabatud avastusest, et meetodid purje välja tõstmisest siledal veel ei sobi laintes üldse…
++2. Varustuse mõõtmed.
Raske on määratleda „standartseid“ mõõtmeid wave-kamadele, kuid igaljuhul ei kasutata tavaliselt laudu 100-105 liitrit ja purjeid üle 6-6,2 m2. Te peaksite õppima sõitma sellisel laual sama kindlalt, kui oma suuremamahulise lauaga. Lihtsalt te peate selle glissi vedamiseks olema palju osavam. Te peaksite palju teravamalt tunnetama tuult, olema palju täpsem keha raskuse suunamisel, jalgade asetuste ja rõhkude osas.
++3.Seadistused ja manöövrid.
Seadistage laud võimalikult paremaks manööverdamiseks. Mõelge kõige mugavama ja stabiilsema asendi peale, milles te hakkate kontrollima lauda hüpetel ja pööretel, paigaldage vastavalt jala-aasad, poomi kõrgus, trapetsi otsad ja uime asend boksis.
Teil tuleb õppida juhtimist laual, nagu klassikalise surfilauaga, surudes ta kreeni või pöördesse esijalaga, kasutades pöörde ajal kogu laua serva.
++4.Väljaminek ookeani.
Kui te kogu oma surfarielu olete sõitnud kinnistel või madalates veekogudes, siis neid sõiduoskuseid merl läheb teil vaja kohe esimesest päevast peale. Ookean, oma suurte lainetega on täiesti teine tasand ja võimalik, et peate ümberhindama mõningad oma, tundudes justkui täiuslikkuseni lihvitud, oskused. Siin on kogu küsimus kogemustes ja mahus, mida rohkem miile ookeanist te jätate oma laua ahtri taha, seda paremini te õpite teda tundma ja kasutama.

++5.Asudes murdumistsoonis.
Koheselt, kui olete teinud oma esimesed sammud ookeanis, oleks soovitatav end kujutleda pisut meteroloogina ja pisut okeanograafina. Mõistmine, kuidas mõjutavad üksteist erinevates situatsioonides mõõnad ja tõusud, hoovused, tuule suunad, ranna joone kuju ja põhjareljeef ,tagavad sulle turvalisuse ja saadava naudingu suuruse.
Sellest hetkest te hakkategi õppima iseseivalt, spontaanselt ja intuitiivselt. Kindlat graafikut siin ei saagi olla, sest te töötate sellega, mida emake-loodus teile pakub sel konkreetsel päeval.
Näiteks, kui puhub tugev side-on tuul, mõõdukate lainetega, siis te harjutate liikumist murdetsoonist läbi,väljapoole,sealhulgas tehes ka tagasihoidlike täiesti kontrollitavaid hüppeid. Kui aga suured lained purunevad vastu kõrgemat, kaljust kallast, siis te ei saa harjutada midagi muud enne, kui olete omandanud korralikult metoodika, kuidas käituda lainte murdumistsoonis.
Selles staadiumis üldiselt te ei peaks mõtlema sellele, mis mulje te endast jätate pealtvaatajatele. Praegu on see peaasjalikut sõitmine pigem lainte juures ja nende vahel, mitte kui reaalne waveriding. See on staadium, kus te vaatate, kuulate, tunnetate ja jätate meelde. Uurite, kus ja kuidas murduvad lained, täiustate pöördeid, peale sõitu lainele ja temalt mahasõitu

.++6. Let`s go wavesailing!
Olles veendunud oma võimetes liikuda ja manööverdada lainte murdumistsoonis, nüüd te ründate edasi oskusi, mis lubavad teil nimetada endid wave-sailoriks. See ei tähenda, et sa pead nüüd sõitma väga tugeva tuulega ja suurtel lainetel, just vastupidi, te peate töötama komfortsetes tingimustes, kasvõi aegajalt siledal veel. Sinu ülesanne- saavutada progressi oma oskustes. Tavalisd hüpped, mis edaspidi kasvavad üle hüpeteks trapetsis, igasugused loobid jne., võivad olla läbitöödeldud kus iganes, kus leidub tuult ja piisavat tshopi. Kuid justnimelt waveridingu õppimine, surfi reziimis liikumine,- see on kaugeltki pikem protsess, mis nõuab aega, eneseületamist ja võimalik, et ka reisimist mööda maailma.

++7.Hoo`kipa!
Lõpuks oled valmis esitama väljakutse „Hoo`kipale“. Kuid sellegipoolest, teil on ees veel väga palju õppida. Kui lained on tõesti väga suured ja liiguvad väga kiiresti, kuid tuult pole kuigi palju, peate te tõusma jälle meisterlikkuse uuele tasemele. Mida teha, kui tuule puhang vaibub ja lakkate glissamast just 4 meetrise laine ees, mis ähvardab teile kraesse langeda? Kuidas teada, kus hakkab lainetipp kokku kukkuma? Kuidas hõivata laine, kui kümme teist surfarit kavatsevad teha seda sama? Kõik see jõuab Teieni hiljem…

Comments are closed.