“Soodest” Hoo`kipale 2.osa Wave-lauad ja nendel sõitmine.

“Soodest” Hoo`kipale Wave-laudade kohta liigub endiseslt palju mittetõeset informatsiooni. Selle desinformatsiooni juured peituvad minevikus- siis, kui laevukesed olid uskumatult väikesed, mis nõudsid seitsme ballilist tuult, et neid glissi saada ja üldse olid suht vastuvõtmatud sõitmiseks, neid nimetati veel „ hiilgavateks high-performance professionaalseteks laudadeks“. Enne, kui õpime sõitma wave-laudadel , seame  riiulitele välja kõik, mis me neist teame.

++ Kas wave-lauda on ilmtingimata vaja selleks, et sõita wave`i?

Te võite sõita lainetel ja sooritada hüppeid mistahes kaasaegse freeride-lauaga. Kuid sellegipoolest, kui te soovite tõeliselt liikuda laine rinnatisel, nn. surfi reziimis, siis ilma lainelauata hakkama ei saa.  Või vähemalt ilma väikse freestyle-lauata. Wave-laudade kuju ja külgede kumerused on spetsiaalselt kohandatud lainel liikumiseks. Kooskõlas õhukese deki ja väikese kumera uimega, on võimalik kiirelt muuta liikumise suunda. Vastupidiselt freeride-laudadele, mis on orienteeritud eelkõige mugavusele suurtel kiirustel ja varajasele glisseerimisele, seepärast võib Teile tunduda vahest, et selline laud justkui „kleepub“ lainerinnatisele ja teda on väga raske pöörama sundida, eriti kriitilistel hetkedel ja kriitilistes lainetsoonides.

++ Wave-lauad nõuavad tugevamaid tuuli, …seega on tõenäoline,et ma sõidan temaga harva?

Paljud inimesed tänapäevani assotseeruvad wave-laudu tormiste tuultega. See võib ka õiglasena tunduda just Euroopa keskvööndis, eriti Vahemere ja Musta mere äärsetele harrastajatele, kus laine tekkib ikka eelkõiga tugeva tuule tulemusena. Kuid siiski „tõelistes“ wave`i kohtades saate te sõita laineid ka 3-ballise tuulega… See on isegi meeldiv, sest tuul ei riku siis laine kuju.

Wave-laudade litraaz küündib tänapäeval kuni 100 liitristeni. Pange sellisele lauale 6,0 ruudune puri ja te võite glisseerida isegi tuulega  alates 6 m/s.

++ Laintetsoonist väljaspool on wave-lauad aeglased ja igavad?

Esimesed lainelauad meenutasid oma kujult banaani. Nad liikusid vee peal, moodustades oma taga võimsa kiiluvee joa ja omasid ülemäära suurt hüdrodünaamilist takistust. Oli vaja tuulispaska, selleks, et nad glissi saada. Maksimaalne kiirus oli samuti suht piiratud.

Kaasaegsed, võistlustasemel wave-sailorid sõidavad mistahes, isegi väga vaikse tuulega. Peamine ülesanne on saavutada vaid maksimaalne kiirus lainel, mis omakorda loob võimaluse teha maksimaalselt radikaalseid manöövreid. Peale selle on ka palju muutunud tehnoloogiad, kaasaegsed sheiperid, pideval eksperimenteerides rockeritega, deki,ahtri kuju ja kantidega, suudavad saavutada  hämmastavaid kiiruseid ja manööverdatavust wave-laudadel. Nii et, isegi väljaspool laintetsooni võivad wave-lauad kulgeda kiirusega, mis tundub teile olema piisavalt turvaline ja naudingut pakkuv. Kuid eelkõige, tänu oma orientatsioonile ektreemsete olude tarvis, wave-lauad istuvad paremini vees ja tagavad sõitjale parema kontrolli tugeva tuule tingimustes, pole vahet kas ta on lainel või siledal veel.

++ Kas peaksin muutma oma sõidustiili ja varustuse seadistust?

See sõltub sellest, kus te sõitsite varasemalt, kuid põhimõtteliselt…jah! Freestyle ja wave seadistused on omavahel suht sarnased, kuid kui te varasemalt kasutasite peaasjalikult vaid freeride varustust, siis tuleb teil pisut ümber õppida.

Freeride`i ajal te peamiselt rõhute uimele, kuid wave-sailingus te peate rõhku avaldama kogu lauale. Freeride`s te orienteerute lauaseadistuse kiirusele ja varajasele glissile. Wave`is seadistate laua maksimaalseks kontrolliks pööretel ja õhus.

Näiteks carvingu ajal freeride lauaga, pööret tehes te eelistate kasutada rohkem tagumist jalga, kuid wave-lauaga tuleb teil kasutada mõlemit jalga ja vahest ka eelistatult esimest jalga.

Peamised seadistuste erinevused freeride`is ja wave`is:

„Ülemine osa“. Parim viis vast nn. „ülemise osa“ seadistuseks on – kujutage endale ette oma asend laua kohal, ning seejärel seadke vastavale kõrgusele oma poom ja trapetsiaasade kaugus  ja nende pikkus. Poomi kõrgus on äärmiselt tähtis! Sõites poomiga, mille asend on tunduvalt madalam õlgade kõrgusest – on väär! Sest madala poomiga Sa ei saa seista sirgelt laua kohal, Sa kaotad kiirust kui haagid end trapetsisse või sõidad sellest lahtihaagituna lainel. Suurem osa inimestest tänapäeval sõidavad suht kõrge poomi asetusega, kuid mõned, kes sõidavad Formulat ja on harjunud väga kõrge poomiasetusega, toovad selle harjumuse kaasa ka wave`i.

Kellegi jaoks see töötab, kuid enamusele liiga kõrge poomiasetus loob probleeme kontrolli osas ekstreemsetes tingimustes. Seega, poomikõrgust tuleks valida põhjalikult!

Trapetsiaasade pikkus. Race ja freeride`i rahvas armastab seda seisundit, mil nad on riputatud trapetsisse ja sellega kindlalt kinnitatud oma taglase külge. Kuid wave-sailingus on võtmesõnaks pigem „ruum“. Sa vajad ruumi puusadega liikumiseks, et saavutada kontroll purje veojõu üle – tuul lainte tsoonis on alati puhanguline. Sa vajad ruumi „pumpamiseks“ trapetsis – wavesailingus tuleb ette pidevalt pumpamist. Sa vajad ka ruumi oma trikkide ja hüpete sooritamiseks, nii et saaksid end haakida ja lahti haakida trapetsist ilma erilise pingutuse ja ülesupitamiseta. Seega peaksite valima endale pikemad trapetsiaasad. Pistke küünarnukk trapetsiaasade vahele ja seejärel peaksite saama vabalt harata poomist. Mis puudutab täpsemaid mõõtmeid, siis paljud kasutavad 26“-28“ tolliseid, kuid mõned wave- ja freestyle sõitjad kasutavad ka 30“-32“ tolliseid trapetisaasasid, mis annavad neile suurema vabaduse liigutustes ja töös purjega trapetsis olles. Kuid see omakorda sunnib neid sisse võtma sellise asendi, mis nõuab lausa justkui kummist hüppeliigeseid…Vöö- või istetrapets? Kasutage pigem vöötrapetsit. Ja kõik… Kui räägime tõsiselt, siis wavesailing on kõige aktiivsem vorm purjelauasõidus, nii-et sind ei peaks mitte midagi segama. Mitte keegi ei jookse sadat meetrit tuukri ülikonnas, samahästi need jalarihmad istetrapetsil piiravad jalgade paindlikkust puusaliigestes ja segavad sind ujumisel, veestardis lahja tuulega, hüpete ajal õhus. Istetrapets toetab „viiendat“ punkti ja tekitab tihtipeale harjumusliku, passiivse „istuva“ asendi sinus, mis ei tule wave`is kasuks.

Vöötrapets jällegi toetab rohkem alaselga. „Istuda“ selles on peaaegu võimatu, kuna surub liialt ribidele, seega loob tingimused rohkem püstisele ja aktiivsemale asendile.

Kuid siiski ei maksa seda juttu võtta kui aksioomi või mingit jäika ettekirjutust! Mõningatele ei meeldi sootuks vöötrapetsid, seepärast et nad hõõruvad ära rinnakorvi, segab hingamist…

Osadel ta libiseb ülesse, vaat-et kaenla alla välja. Aga kui sa tunned end olevat üks neist inimestest, siis ära häbene, kasuta istuvat trapetsit. Isegi Mauil kohtab sääraseid surfareid. Vali endale siis pigem kõige lihtsam istuv-trapets, võimalikult väheste rihmakeste, pannalde ja kõrgemal asetseva konksuga. Kaasaegsetel istuv-trapetsitel on konksu asend tihtipeale sama kõrgel, kui vöötrapetsitel.

Jala-aasad.

Nendes seisneb peamine erinevus seadistuses. Laiadel freeride laudadel asetsevad jala-aasad kaugel laua keskjoonest, lähemal servadele, et saaksid  vastu seista uime tõstejõule, ja sellest tulenevalt omakorda vältida kontrolli kaotust laua üle. Wave`i laual sa seisad peaaegu sama moodi kui tavalisel surfilaual – praktiliselt laua keskjoonel, ning jala-aasad  seepärast tuleb seadistada ka vastavalt.

Tagumine jala-aas tuleb paigutada uime kohale, et saaksid maksimaalselt kontrollida lauadekki hüpete ajal. Ainsal juhul, kui sa võid nihutada aasa ettepoole – on, kui sa alles õpid jalgadega juhtimist ja lainel liikumist, mõlemad jalad aasas.

Mis puutub esimestesse jala-aasadesse, siis unustage oma freeride`ri harjumus nihutada need tahapoole ,et suurendada kiirust. Wavesailingus tuleb sul töötada tihtipeale esijalaga. Lai jala-aasade vahe ja sellest tulenev asend parandavad sinu tasakaalu vees ja õhus, aitab paremini kontrollida lauda pööretel. Nii et, eksperimenteerige julgelt esijala-aasade paigutusega, isegi kui see tundub sulle olema ebamugav, kandes keharaskust ühelt jalalt teisele, siis aegamisi sa lihtsalt harjud.

Peale selle, venitage ka aasasid ise avaramaks, et saaks pöidasid suruda võimalikut sügavamale. Sinu arvates tundub see olevat vastuolus soovitusliku  seaduspärasusega nn. „avatud varbakesed“ jne.? Jah, on tõesti , kuid see pole jällegi freeride… Wavesailingus sa pead laua suruma pöördesse mitte ainult tagumise, vaid ka esimese jalaga. Ja seda teha saab vaid sel juhul, kui su eesoleva jala varbad ületavad laua keskjoone, millega sa saad avaldada survet allatuult asetsevale kandile. Seepärast peab ka jalalaba asetsema aasas võimalikult sügaval, kuni jala kõrgendikuni. Sama põhimõte käib ka tagumise jala-aasa kohta.

  Kuid siinkohas küsite samas,  kuidas jääb riskiga vigastada oma pahkluid? Jah, kahjuks see risk on täitsa olemas, paljud on vigastanud tõsiselt oma liigeseid wave- ja freestyle`i tehes, kuid samamoodi on inimesed vigastanud põlvi ja venitatud oma pahkluusidemeid sõites freeride`i, mil jalalaba on aasast välja libisenud. Ja siinkohal veel asjaolu – kui sinu pöiad ei asetse sügavamal aasades, kontrollid kehvemini lauda, mis tähendab jällegi seda, et šansid tõsiselt kukkuda tõusevad oluliselt.

Lisaks veel esimestest jala-aasadest, need saate veel omavahel sõltumata e. erinevalt seadistada, mille määrab asjaolu, millisel halsil te kavatsete sõita lainet ja millisel halsil sooritada hüppeid. Näiteks halsil, millel plaanite sõita lainet, kasutades esijalga carvingut ja bottom turn`i tehes, võib jala-aasa sellel lauaküljel asetada rohkem sellise nurga alla, mis suunab jala võimalikult sissepoole, üle lauakeskjoone.

Varajane gliss.

Te astute wave-lauale ja see upub pea täielikult teie all. Te proovite uuesti, mille järel te suudate vaevu läbida 5 meetrit, peale mida ta pöörab end vastu tuult ja upub taas. Peale mitut sarnast katset sa suudad juba kuidagimoodi liikuda…, kuid su jalad on kaugel jala-aasadest ja laud veel kaugemal glissist… See on algul tüüpiline vaatepilt, kui minnakse üle freeride kamadelt wave`i varustusele. Mis siis teha? Muuda oma tehnikat. 

Trapetsiaasade pikkus. Race ja freeride`i rahvas armastab seda seisundit, mil nad on riputatud trapetsisse ja sellega kindlalt kinnitatud oma taglase külge. Kuid wave-sailingus on võtmesõnaks pigem „ruum“. Sa vajad ruumi puusadega liikumiseks, et saavutada kontroll purje veojõu üle – tuul lainte tsoonis on alati puhanguline. Sa vajad ruumi „pumpamiseks“ trapetsis – wavesailingus tuleb ette pidevalt pumpamist. Sa vajad ka ruumi oma trikkide ja hüpete sooritamiseks, nii et saaksid end haakida ja lahti haakida trapetsist ilma erilise pingutuse ja ülesupitamiseta. Seega peaksite valima endale pikemad trapetsiaasad. Pistke küünarnukk trapetsiaasade vahele ja seejärel peaksite saama vabalt harata poomist. Mis puudutab täpsemaid mõõtmeid, siis paljud kasutavad 26“-28“ tolliseid, kuid mõned wave- ja freestyle sõitjad kasutavad ka 30“-32“ tolliseid trapetisaasasid, mis annavad neile suurema vabaduse liigutustes ja töös purjega trapetsis olles. Kuid see omakorda sunnib neid sisse võtma sellise asendi, mis nõuab lausa justkui kummist hüppeliigeseid…Vöö- või istetrapets? Kasutage pigem vöötrapetsit. Ja kõik… Kui räägime tõsiselt, siis wavesailing on kõige aktiivsem vorm purjelauasõidus, nii-et sind ei peaks mitte midagi segama. Mitte keegi ei jookse sadat meetrit tuukri ülikonnas, samahästi need jalarihmad istetrapetsil piiravad jalgade paindlikkust puusaliigestes ja segavad sind ujumisel, veestardis lahja tuulega, hüpete ajal õhus. Istetrapets toetab „viiendat“ punkti ja tekitab tihtipeale harjumusliku, passiivse „istuva“ asendi sinus, mis ei tule wave`is kasuks.

Vöötrapets jällegi toetab rohkem alaselga. „Istuda“ selles on peaaegu võimatu, kuna surub liialt ribidele, seega loob tingimused rohkem püstisele ja aktiivsemale asendile.

Kuid siiski ei maksa seda juttu võtta kui aksioomi või mingit jäika ettekirjutust! Mõningatele ei meeldi sootuks vöötrapetsid, seepärast et nad hõõruvad ära rinnakorvi, segab hingamist…

Osadel ta libiseb ülesse, vaat-et kaenla alla välja. Aga kui sa tunned end olevat üks neist inimestest, siis ära häbene, kasuta istuvat trapetsit. Isegi Mauil kohtab sääraseid surfareid. Vali endale siis pigem kõige lihtsam istuv-trapets, võimalikult väheste rihmakeste, pannalde ja kõrgemal asetseva konksuga. Kaasaegsetel istuv-trapetsitel on konksu asend tihtipeale sama kõrgel, kui vöötrapetsitel.

Jala-aasad.

Nendes seisneb peamine erinevus seadistuses. Laiadel freeride laudadel asetsevad jala-aasad kaugel laua keskjoonest, lähemal servadele, et saaksid  vastu seista uime tõstejõule, ja sellest tulenevalt omakorda vältida kontrolli kaotust laua üle. Wave`i laual sa seisad peaaegu sama moodi kui tavalisel surfilaual – praktiliselt laua keskjoonel, ning jala-aasad  seepärast tuleb seadistada ka vastavalt.

Tagumine jala-aas tuleb paigutada uime kohale, et saaksid maksimaalselt kontrollida lauadekki hüpete ajal. Ainsal juhul, kui sa võid nihutada aasa ettepoole – on, kui sa alles õpid jalgadega juhtimist ja lainel liikumist, mõlemad jalad aasas.

Mis puutub esimestesse jala-aasadesse, siis unustage oma freeride`ri harjumus nihutada need tahapoole ,et suurendada kiirust. Wavesailingus tuleb sul töötada tihtipeale esijalaga. Lai jala-aasade vahe ja sellest tulenev asend parandavad sinu tasakaalu vees ja õhus, aitab paremini kontrollida lauda pööretel. Nii et, eksperimenteerige julgelt esijala-aasade paigutusega, isegi kui see tundub sulle olema ebamugav, kandes keharaskust ühelt jalalt teisele, siis aegamisi sa lihtsalt harjud.

Peale selle, venitage ka aasasid ise avaramaks, et saaks pöidasid suruda võimalikut sügavamale. Sinu arvates tundub see olevat vastuolus soovitusliku  seaduspärasusega nn. „avatud varbakesed“ jne.? Jah, on tõesti , kuid see pole jällegi freeride… Wavesailingus sa pead laua suruma pöördesse mitte ainult tagumise, vaid ka esimese jalaga. Ja seda teha saab vaid sel juhul, kui su eesoleva jala varbad ületavad laua keskjoone, millega sa saad avaldada survet allatuult asetsevale kandile. Seepärast peab ka jalalaba asetsema aasas võimalikult sügaval, kuni jala kõrgendikuni. Sama põhimõte käib ka tagumise jala-aasa kohta.

  Kuid siinkohas küsite samas,  kuidas jääb riskiga vigastada oma pahkluid? Jah, kahjuks see risk on täitsa olemas, paljud on vigastanud tõsiselt oma liigeseid wave- ja freestyle`i tehes, kuid samamoodi on inimesed vigastanud põlvi ja venitatud oma pahkluusidemeid sõites freeride`i, mil jalalaba on aasast välja libisenud. Ja siinkohal veel asjaolu – kui sinu pöiad ei asetse sügavamal aasades, kontrollid kehvemini lauda, mis tähendab jällegi seda, et šansid tõsiselt kukkuda tõusevad oluliselt.

Lisaks veel esimestest jala-aasadest, need saate veel omavahel sõltumata e. erinevalt seadistada, mille määrab asjaolu, millisel halsil te kavatsete sõita lainet ja millisel halsil sooritada hüppeid. Näiteks halsil, millel plaanite sõita lainet, kasutades esijalga carvingut ja bottom turn`i tehes, võib jala-aasa sellel lauaküljel asetada rohkem sellise nurga alla, mis suunab jala võimalikult sissepoole, üle lauakeskjoone.

Varajane gliss.

Te astute wave-lauale ja see upub pea täielikult teie all. Te proovite uuesti, mille järel te suudate vaevu läbida 5 meetrit, peale mida ta pöörab end vastu tuult ja upub taas. Peale mitut sarnast katset sa suudad juba kuidagimoodi liikuda…, kuid su jalad on kaugel jala-aasadest ja laud veel kaugemal glissist… See on algul tüüpiline vaatepilt, kui minnakse üle freeride kamadelt wave`i varustusele. Mis siis teha? Muuda oma tehnikat. 

Väike uim. Need uimed, mis tulevad kaasa koos freeride laudadega (44cm 150 liitristel ja 34cm 105 liitristel laudadel), õpetavad sind tasapisi laisklema. Tugeva külgtuulega, sa lihtsalt riputad end mugavalt trapetsisse, surud jalad  vastu lauda, uim omakorda tekitab külgtakistuse, mis tõukab laua üles glissi. Lihtne!Wave`i uimed (tavaliselt pikkuses 20-25 cm) ei oma piisavat pindala ega vajalikku profiili, et hakkama saada triiv-jõuga. Nende kumer, tahapoole käänatud kuju on loodud eelkõige tagama laua ahti kontrolli järskudel pööretel. Nad muidugi loovad ka tõstejõudu, kuid vaid juhul, kui vooluhulk on enam-vähem ühtlane.
Seepärast rakendades tavalist freeride tehnikat wave laua puhul, saavutate vaid seda,et laud hakkab triivima külg ees.
Väljapääs olukorrast seisneb selles, et haakida end trapetsisse võimalikult kähku, veel mitte glissates, lasta end parajalt alla tuult, võttes vastu kogu võejõu trapetsiga ja lasta laual vähehaaval hoog üles võtta. Peale selle pead sa üldse olema tunduvalt ettevaatlikum rõhuga  tagajalale.
Lame puri. Wave purjed valmistatakse peamiselt aktsendiga olema kerged käsitleda ja max. kontrollitav vedu, mille profiil seejuures jääb suhteliselt lamedaks. Neil jääb puudu sellisest veost alumise serva diapasoonis, nagu race- või freeride purjedel. Siinkohal peame end taas kordama, sul ei õnnestu visata end lihtsalt trapetsisse ja hakkata kohe glissima. Jällegi wave-purjega sa pead pumpama. Ja pumbata, nagu sa tead, tuleb kah osata.  Oskamatu pumpamisega sa võid tekitada vahel rohkem kahju, kui kasu.

Me jällegi soovitaksime sul varakult haakida end trapetsisse, lasta allatuult ja pumbata nn „laisas“ stiilis, ehk siis trapetsis.

Hoia keharaskust varvastel, kuid suunake purje ettepoole, nii palju kui lubavad su trapetsiaasad ja tee lühikesi, võimsaid „võnkeid“ tagumise käega. Avage pisut puri peale igat „võnget“, et ta ei vajuks tuulest läbi.

Ride e. sõitmine

Kui te saite esmakordselt oma lainelaua glissi, teie esimene reaktsioon, eriti kui tuul juhtub olema tugev, saab olema arvatavasti selline:

„Oh sa poiss, uskumatu kontroll sellistes rasketes oludes – laud lausa nagu kleepub vastu vett ja lõikab lainet nagu nuga!“.

Või siis selline:

„Mida põrgut, isegi supermarketi ostukäru hoiab kah paremini kurssi. See laud teeb mida iganes, peale selle,et sõita otse!“.

Või isegi sellisena:

„ Asend on täiesti ebaloomulik, tundub, et nii kui ma üritan sulgeda purje, siis kohe panen katapuldi ja väänan oma pahkluud välja!“.

Alustame viimasest probleemist. Tõesti, sõites asendis, kus jalalabad asetsevad lamedal tekil, laua keskel, võib algselt tunduda pisut kummalisena, kui olete harjunud end tugevalt kreeni viskuma tuule poole, siis saavad pahkluu sidemed olema väga kõvasti välja venitatud.

Lihtne lahendus sellele – seista võimalikult rohkem vertikaalselt laua kohal, andes energiat edasi alla, rohkem laua dekile, mitte laua servale. Pea meeles – sa ei pea tingimata kogu aeg suruma jalalabad sügavale aasadesse. Kui sa täiesti rahulikult, lõdvestunult glissid, siis võid vabalt jalad kergelt aasadest välja nihutada, et kand oleks rohkem laua serval. Kui kavatsed hüpata, surud jala tagasi aasa, sama ka laine sõidu ajal.

Mis puutub laua ebakindlusesse – mis seal ikka, eks võta seda kui laua väljendust tema enda keeles, mis ütleb sulle: „Hüppa! Keera! Lenda ülesse…! Kuid ära ainult sõida pikkade,igavate

triipudena!“ Laua põhjakuju justkui sunnib teda kogu aeg kõikuma kandilt kandile, et leida võimalikult väiksema takistusega teekond. Üldse võib seda lauda võrrelda nagu dresseeritud

lambakoeraga, kogu aeg ootab sult käsklust, võtab vastu iga muudatuse sinu jalgade asendites, varba otstest, kuni puusade tagumise osani, kui signaali manöövriks. See laud peab lugu „tugevast mehe käest“,või kui olla täpsem, siis tugevatest jalgadest, eriti pööretes.

Pöörded

Esmakordselt tehes või vähemalt püüdes teha pöördeid väikesel wave-laual, oled sa hämmingus erinevatest emotsionidest:

  1. Hämmingus sellest, et millise kergusega laud muudab oma suunda ja millise tihkusega püsib pööretes.
  2. Pettumus sellest, et laud keerab end nii nobedalt, et sa ei jõua isegi mõelda jalgade asendi muutmisest
  3. Kerges meelehärmis sellest, et pöörde tehnika, mis eelnevalt sai lihvitud 130-150 liitristel freeride laudadel, osutub praktiliselt kasutuskõlbmatuks.

Probleem peitub eelkõige sinu tagumises jalas. Sõites suhteliselt suure lauaga, oled sa harjunud, et pööret tehes pead sa kasutama eelistatult tagumist jalga, kuna esimene jala-aas asub nö. „sobimatul“, pöördest vastupidisel, välisel küljel. Seega, ei saa sa avaldada piisavat survet esijalaga sisemisele lauakandile.

Paljud kasutavad sama tehnikat ka wavesailingus, millega saab sooritada vaid väga kiireid (algusfaasis…) pöördeid, mis lõpevad tavaliselt suures pritsmetepilves ja olematu kiirusega.Jäta meelde: wave-lauad on loodud nii,et pöörates tuleb kasutada kogu laua kanti. Fundamentaalsed põhimõtted, nagu pidev surve hoidmine lauadekil, rõhk mastijalale ja purje avamine kogu pöörde vältel, et püsiks vajalik nurk tuule suhtes, need jäävad ikka samaks. Kuid kõik see, mis puudutab kehaasendit, siis siin tuleb alustada puhtalt lehelt. Kujuta ette, et sa tegeled klassikalise surfamisega.

Eesmärk – kaasata kogu lauaserv pööretel. Sisenedes pöördesse, suru jalg sügavamale jala-aasa, nii et varbad ületaksid laua keskjoone. Pöörde alguses kanna keharaskus ette, esijalale. Seejärel lükka ka puri rohkem ettepoole ja suruge varvastega lauda. Ülakeha raskus kandke omakorda poomile, nii et te näeksite poomi,vee foonil, enda all.

Õppides pöördeid, jääbki laua kogu serva kaasamine su peamiseks ülesandeks.

Comments are closed.